RÜÜTEL - PONTIAC FIREBIRD TRANS AM

Kujutage nüüd ette, et käes on tavaline septembrikuu neljapäev ning te tiksute uimaselt mööda maalilist Järvevana teed. Hakkad juba vaikselt haigutama ning mõtted kisuvad vägisi kodu poole kuniks märkad, et midagi on totaalselt valesti.

Keegi on väljas kõik toonid lillakaks keeranud, päike on suure kettana selja taga loojumas ning su päevinäinud Toyota kõlaritest hakkab mängima üks ikoonilisemaid televisioonimuusika palasid üldse.

Pilk langeb tahavaatepeeglisse, mis on järsku täidetud punase edasi-tagasi pingiva valgusribaga. Käik alla, kiirendad jälitajast veidi ettepoole ning veelkord taha kiigates on sul kananahk püsti. Küljepeeglitest on näha, et kogu muu liiklus on selle masina taha koondunud ja keegi mööda minna ei julge. Sama efekt, mis tumedates värvides ja antenniga Superbi taga sõita. Kas me oleme filmis?

MICHAEL ON OMA HEAKSKIIDU ANDNUD

Tegelikult lendame varjude all üldse-mitte-nii ohtlikusse maailma ning tutvume mehega, kes siiski eksisteerib ning kes on ehitanud omale midagi väga erilist. Saage tuttavaks - Ken ja tema 1988. Pontiac Firebird Trans Am, alias Knight Industries Two-Thousand.

Pontiac Firebird on Kenile alati meeldinud ning 9 aastat tagasi sai lõpuks üks punane Trans Am GTA oma koduõuele toodud. Autoga sai paar aastat uhkelt ringi vuratud, kuniks ühel päeval Gumball 3000 üritusel tuli Pontiaci juurde Mees ise - David Hassleho- vabandust, Michael Knight, ning kirjutas auto pagasiruumi paneelile autogrammi.

Nagu välk selgest taevast, sai Keni jaoks kõik järsku selgeks. Pontiacist tuli ehitada valmis elutruu KITT ning juba mõne aasta pärast sai auto lisa legendaarse punase radari ning uue esistange näol. Sellele järgnesid FLAG-organisatsiooni poolt heaks kiidetud ulmelised salongijupid, mida on võimalik nüüd ka komplektselt internetist tellida. Kõige tähtsamaks osutus aga õige KITT'i välimuse loomine.

Telesarjas kasutati 1982. aasta mudelit ja kuna antud sõiduk oli pärit 1988. aastast, algas lõputuna näiv odüsseia vanemate kerepaneelide, tuulutusavade ning stangede leidmiseks. "Ehitus on kestnud nüüdseks umbes viis aastat, vahepeal on üle käinud ka motivatsioonipuudused, kus auto on lihtsalt seisnud," meenutab omanik.

LISAVARUSTUS TEEB LUKSUSAUTODELE SILMAD ETTE

Eesti numbrites KITT on tõepoolest hästivarustatud auto. Kõikidele huvilistele - Turbo Boost töötab laitmatult, laserid külvavad vaenlastes hirmu, auto suudab "Pursuit Mode" peal tabada 482 km/h tunnikiirust ning masinaga on võimelik täiesti konstruktiivne ning sisukas vestlus maha pidada (ei, KITT hääl ei tule AUX-juhtmega ühendatud makist). Muuhulgas tegi auto eelmine nädal Männiku karjääris KARR'ile korralikult tuule alla.

Lahingülesannete täitmise järel on tulilinnuga tegelikult väga mugav öises linnas ringi kruiisida. Viieliitrine V8 ei ole kõige võimsam mootor maailmas, ent toob oma väänderikka kiirenduse ja lõrina saatel naeratuse ikka näole. Kere on mõõtmetelt suur ja ujuv ning sõites tunned end kui sertifitseeritud jahikapten. Mis mind enim väikese tiiru juures aga üllatas, oli äärmiselt terav ja sportlik pedaalitunnetus.

Keni sõnul on autot sisuliselt võimatu diskreetselt ära parkida, sest pärast poekülastust ootavad sind parklas alati huvilised koos oma sõprade ja sugulastega.
Aga rohkem me autoga paraku tutvuda ei saanud. KITT teatas meile, et teises linna otsas külvab Keni kitsehabemega kuri kaksik mingi suure soomustatud veokiga hävingut ja segadust. Nahktagi seljas, istub omanik autosse, radar kohiseb kaks korda ning rehvivilina saatel kaob KITT ööpimedusse.

Lõbus fakt: Knight Rideri filmimist alustati 1982. aasta 26. septembril. Meie pildistasime autot puhtjuhuslikult 26. septembril 2019. Kokkusattumus? Võib-olla mitte!

PS! KITTide lembus on Eestis tugevam, kui võiks arvata. Näiteks selle loo KITT pole sama, mis "Tujurikkuja" sketšis Ott Sepa kehastatud roolijoodikut vedas. See müüdi mõned aastad tagasi Eestist välja. Aga hea teada, et meie teedel on on jätkuvalt üks rüütel korda loomas.

Tekst: Karl-Erik Idasaar
Fotograaf: Reimo Paevere